miks vaadatakse imelikult inimesi, kes julgevad tunnistada, et nad on õnnelikud? kuidagi on normiks saanud, et kõik peab olema halvasti ja kõige kallal peab virisema.
ja hoolimata kogu sellest jamast, mis viimase aasta jooksul juhtunud on, võin ma hetkel öelda, et olen õnnelik. ma tean, kellele toetuda ja kes esimese takistuse tekkides kõrvalt ära ei kao. suur aitäh teile kõigile ja uute toredate koosveedetud õhtuteni uuel aastal!
1 kommentaar:
Miks?
Eestis elad, Triinu, Eestis.
Postita kommentaar